1 Corinthians 14

God imi Sinik Tambal tebe titil kupka-emin miton uta ko

(Rom 12:6-8, 1 Kor 12:1-11, Ef 4:7-12, 1 Fit 4:7-11, 2 Fit 1:3-9)

1Ibo dital kup faga-nilip kano, kek kek imi aget uyo suun kup kupka-e-bilipta o ageta ko. Minte ibo God imi Sinik Tambal imi titil migik migik kupka-em-nuuba umi aget uyo ugel kalagaman-temip kuta minte, Sinik Tambal imi titil ipmi kobela tele kulan-temip uyo ki, God imi weng kem baga-emin umi aget uta fomtuup ugel kalaga-bom waafu-bilipta o ageta ko. 2Kale bomi magam uyo, tinum dogap ita tebe abiip maak maak imi weng utamamin binim umi weng uyo bagama umdii, bemi weng boyo tinum numi baga-eman-temaala kale, God imi baga-eman-tema kale, God imi Sinik Tambal ita tebe titil kobelata, God imi aget fugunin yang waansu umi sang uyo bagaman-tema kuta, kek kek iyo imi weng bagan-be boyo utamsaalip kuta, 3tinum God imi weng kem baga-eman-tema bemi weng uta tebe unang tinum imi God imi ilak dugamin uyo kuntuk mopmuta, imi kuguup so minte imi aget tem so uyo tambalanan-temu ko. 4Tinum tebe abiip maak maak imi weng bemi utamsaala binim umi baga-eman-tema iyo, bemi weng uta tebe ilami aget tem uta kup kuntuk mobelan-temu kale minte, tinum God imi weng kem baga-eman-tema imi weng bota tebe ipkumal Kristen unang tinum bilip iyo kuntuk mobelan-temu ko.

5Nimi aget fugunin uyo, alugum ibo abiip maak maak imi weng ipmi utamsaalip binim umi bagamin o agan-bii kuta, nimi aget fugunin afek uyo ki, ibo God imi weng uta kup baga-emin o agan-bii ko. Kale tinum abiip maak maak imi weng bemi utamsaala umi bagama umdii, tinum migik iyo tebe bemi weng boyo fupkela kolata, Kristen unang tinum iyo tinangku-nilipta, titil fagalin o ageta kuta, weng bomi fupkela kolin-tem kelan-tema uyo, tinum ko abiip maak maak imi weng bisop bagan-be beyo te afak tem iinata minte, God imi weng kem baga-emin tinum beta te tam tip iinon-tema ko. 6Duubal ibe. Ibo nimi weng kaa bogobelan-temi koyo tele utamin o ageta kale, kanube niyo tal ipmi diim abe-nilita, abiip maak maak imi weng ipmi utamsaalip umi weng uyo bagaman-temi kuta, niyo God imi weng kafalepneba uyo ibo bogopmin-tem keli min, weng umaak tele dupkop daapmin-tem keli min, God imi weng kem umaak bogopmin-tem keli min, weng umaak kafalepmin-tem keli umdii, niyo dogobe-nilita, ibo dong dogobe-nimi binim ko.

Fol imi bogo-nala, “God imi weng kupka-emup umdii, nulumi weng uta kup baga-bom-nulupta, kupka-emum o,” agesa uta ko

(Mak 16:17, Ap 10:45-46, 19:6, 1 Kor 12:10,28, 14:1-6, 26-40)

7Kale minte nuyo mufekmufek sinik binim ko age fongket min, biingbuung min, bomi aget uyo fugunolum. Kanube bomi biileng uyo iit iinu daak iinu ke-bom tambaliim olmin-tem kemu umdii, dogobeta umi del ko age olan-bo kwek uyo tele tinangku-numup binim ko. 8Minte bigul ko age fongket boyo tele olalan-temaalu uyo, waasi dinan-kalin tinum bilip iyo dogobeta utamta, boyo waasi tulu kalaa ageta fikolan-temaalip ko. 9Ipkil mungkup kale, ibo ulotu ke-bom abiip maak maak imi weng ipmi utamin-tem umi weng bagaman-temip uyo, tinum weng migik migik utamin binim bilip iyo dogonubeta ipmi weng umi magam uyo tele dagaa ku-nimip binim kale, ipmi weng bagan-bilip boyo bisop kugol yak at diim tuum diim sek saanbu tap keman-temu ko. 10Dam kale, kafin diim koyo weng ugulumi migik migik kwiin tagang uyo albu kale, alugum boyo ipkumal imi baga-e-bilipta, weng umi iibak tem uyo dagaa kugan-nuubip kuta, 11niyo tinum bemi weng bagan-be bomi iibak tem uyo utamin-tem keli umdii, beyo aget fuguno-nala, “Beyo tinum miit maak tinum o,” nagon-tema e minte, nagal mungkup, “Beyo tinum miit maak tinum o,” age no kelan-temi ko. 12Ipkil mungkup kale, ipmi aget fugunin afek uyo, God imi Sinik imi titil uyo kulum o agan-bilip aga? Agan-bilip umdii, ipmi intap intap titil ku-nilip ipkumal Kristen unang tinum imi kuntuk saanemin bota kup dital fagaa ku-nilipta o ageta ko.

13Agelu kale, tinum iyo abiip maak maak imi weng uta kup bagan-be umdii, beyo tebe God iyo aman dobela titil uyo kopmata, weng boyo dupkop daapmata, ipkumal iyo tele utamamin ko. 14Ibo aget fugunolin. Kabo abiip maak maak imi weng kapmi utamsaalap binim umi weng baga-bom-nalap God iyo aman duga-eman-temap uyo, kapmi aget tem ugol God iyo aman duga-eman-temu kuta, kapmi aget tem uyo kapmi weng bagan-balap boyo maak utamta, weng bomi iibak tem uyo dogonupmin kalaa ageta aget fugunolan-temaalap binim ko. 15Agelu kale, boyo kabo intap nulan-temap a? Kalapmi aget tem kwek umi beten keman-temap uyo, kapmi aget fugunin ugol mungkup utamuta, beten weng boyo kanupmin bomi sang uta bagan-be kalaa age utam no kelan-temu bota tambaliim kale minte, ulutap kale, kalapmi aget tem kwek umi God imi aseng kwaaman-temap uyo, kapmi aget fugunin ugol mungkup utamuta, kanupmin bomi aseng uta kwan-be kalaa age utam no kelan-temu bota felepman-temu kuta, 16ulotu keman-temip uyo, nugum kabo kanupmin beten kemin kuguup tambal uyo kupka-nalap abiip maak maak imi weng kapmi utamsaalap umi weng ku-nalap bisop God iyo, “Suguul o,” agan-kalap umdii, tinum God imi ilak dolin binim kapmi mep so tonba beyo kapmi beten weng uyo tele utam-nalata, bogo-nala, “Aafen o,” agelan-temaala ko. 17Kale minte kanupmin kapmi beten ko ke-bom, “Suguul o,” agan-balap boyo tambaliim kuta, bota tebe-nuluta, kapkum imi aget tem uyo kuntuk mopman-temaalu ko.

18Nimi suun kup abiip maak maak imi weng utamsaali binim umi bagan-nuubi boyo tebe ipmi abiip maak maak imi weng ipmi utamsaalip binim umi bagan-nuubip boyo kubaganu uta uta kesu kale, boyo God iyo, “Suguul o,” agan-bii kuta, 19Kristen unang tinum tala tala keman-temip uyo, niyo weng kanupmin kota kup bilip iyo baga-e-bom kafale-bilita, utamin o age-nilita, abiip maak maak imi weng nimi utamsaali binim umi weng uyo timitim baga-e-bili amon amon kemin boyo kupka-nilita, nulumi weng uta ku-nili weng katip uta kup bilip iyo baga-e-bom kafaleman-temi bota, weng bomi iibak tem uyo yuut tele utaman-temip ko.

20Duubal ibe. Man unaak bilip imi aget fugunin uyo, kuguup mafak umaak kanumum o agan-nuubaalip kale, mungkup ipkil man unaak ilitap ke kanupmin aget fugunan-temip bota tambaliim kuta, ipmi tebe abiip maak maak imi weng ipmi utamsaalip umi weng bagamin umi aget fugunin uyo ki, ibo man kangkang imi aget fugunin ulutap uyo kemin ba kale, unang tinum bisel imi aget fugunin ulutap uta ke-bom-nilipta o ageta ko. 21Kale tinum imi tebe God imi suuk kon tem weng dola kosip uyo bogo-nulu e,

  • “Bisel iyo bogo-nala, ‘Aa minte son-temu uyo, asok nagal weng kwep unanbu no unang tinum igilimi weng migik bogobesu imi bogobelita, ita weng kwep tal katam uyo ulaa kufolan-temip kuta minte, nimi weng boyo tele tinangkulan-temaalip o,’ ageta Bisel iyo bogosa o,” agesu ko.
22Agesu kale, numi tebe abiip maak maak imi weng numi utamsaalup umi weng bagamin umi kuguup uyo, God iyo tebe titil uyo numi kobelata, nuta abiip maak maak imi weng numi utamsaalup uyo baga-bulupta, weng bota tebe God imi ilak dolin igi ba kale minte, God imi ilak dolin binim unang tinum albip iyo kafalem-nuubu kale minte, God imi weng uyo ku unang tinum kupka-emin umi kuguup uyo, God iyo titil uyo numi kobelata, nuta God imi weng uyo ku kupka-e-bulupta, weng bota tebe God imi ilak dolin binim igi ba kale minte, God imi ilak dolin unang tinum albip iyo kafalem-nuubu ko.

23Kale kabo abiip maak maak imi weng bagaman-temap boyo tebe unang tinum iyo dong dogobelan-temaalu kale, alugum Kristen unang tinum ibo tala tala ke-bii ko-nilip alugum maagup abiip maak maak imi weng ipmi utamsaalip umi bagaman-temip uyo, tinum iyo kanupmin kuguup boyo utamsaalip min, tinum God imi ilak dolin binim imi mitam tolon-temip uyo, bilip iyo bogo-nilip e, “Umbae. Tam kalip iyo ilum ilum ke-bom-nilipta, ke-bilip ita aga?” agelan-temip kale minte, 24ibo alugum maagup ilipmi weng uta ku-nilipta, God imi weng kwep tal kobina tala keman-temip uyo, tinum God imi ilak dolin binim min, tinum ipmi kuguup ko kanu-bilip boyo utamsaala iyo mitam tala umdii, ipmi weng bagan-bilip boyo tinum bemi aget tem bubul tem uyo un binolin tap kelu utamata e, Kwiin ei. Nimi kuguup mafak kem-nuubi uyo ko nimkem molip kalaa agelan-tema kale, 25alugum weng bubul tem waansu umdii kota mitam kemanu kalaa age-nalata, kamok kamok weng umka-emin umi kuguup uta ku-nalata, katuun duung fegela daak suk mo kalaak fen-nalata, God imi win uyo kufu-e-bom-nala e, bogo-nala, “God iyo ipmi diim kal alba o,” agelan-tema ko.

Fol imi bogo-nala, “Alugum ulotu kemin umi kuguup uyo tambaliim kup keluta o,” agesa uta ko

(1 Kor 14:1-25)

26Kale duubal ibe. Nimi weng baga-e-bii bomi magam uyo kulbu kale, atam-silipta. Ibo ulotu kem tala tala keman-temip uyo, ibo, Kristen unang tinum ita kuntuk mobelum o age-nilipta, alugum kanu-bilipta o ageta kale, alugum ibo ogok sino kale,

maak beyo aseng kwaamin imi,

minte maak beyo God imi suuk kon tem weng baga-e-bom kafalemin imi,

minte maak beyo God imi weng bogobela minte isiik ku unang tinum imi baga-emin imi,

minte maak beyo abiip maak maak imi weng imi utamsaala umi weng bagamin imi,

minte maak beyo ipkum imi weng migik bagan-be boyo fupkela kup-kiit saanin imi no kale,

kemin boyo Kristen unang tinum imi dong daga-e-bomta boyo kanumin ko.
27Kale minte waantap ita, abiip maak maak imi weng ilami utamsaala umi bagaman o agela umdii, tinum maagup o min alop o asuno bilip ita kup weng boyo bagaman-temip uyo tii kale, alugum iyo weng kwep tal kwek kwek kemin ba kale, maak isiik bogo una tala kemin kuta, tinum maak beyo weng boyo fupkela kup-kiit saanan-tema bota tambaliim ko. 28Kuta minte ulotu keman-temip uyo, tinum weng fupkelamin iyo binim umdii, tinum abiip maak maak imi weng bagamin bemi weng boyo unang tinum imi baga-emin ba kale, sining age ton-bom God ilami kup baga-e-balata o ageta ko.

29Minte God imi weng ku unang tinum kupka-emin tinum maagup o min alop o asuno bilip ita kup God imi weng uyo baga-e-bilipta, minte ipkumal iyo aget fugunolipta e, God imi weng bomi sang bagan-bilip boyo kanubeta kanuman-temup kalaa agan-bom-nilipta o ageta ko. 30Kuta minte, ulotu ke-bom tinum maak tonba beyo, God iyo tebe tinum bemi aget tem uyo weng umaak kobela besiik mitam mo-nala weng uyo kupka-eman o agela umdii, mep tinum ko kamaki mo-nala weng kupka-e-be beyo sining agelata, ipkum besiik mo-nalata, weng uyo baga-emin ko. 31Kanube bomi kuguup uta alugum maagup maagup ibo God imi weng uyo ku unang tinum iyo baga-e-bilipta, alugum iyo utamta titil uyo ku-nimip ko. 32Kale God iyo nuyo bogobe-nala, “Ibo yak kuluung kalaang kemin boyo kupka-nilipta, ipmi aget uyo kwep tala tala ke aget maagup ke-nilipta, ulotu uyo tambaliim kup kemin o,” agesa kale, God imi weng ku unang tinum kupka-emin tinum beyo tele aget fugun-bomta weng uyo kam ageta bogolan-temi kalaa agan-bomta baga-emin ko.

35Kale minte unang uyo, ulotu tiin molin imi weng bagan-be umi magam uyo utaman o agelu umdii, boyo no am kal ulumi imak ita dagaluta, tele dupkop daabelata, utam-numu kuta, fen Kristen unang tinum imi ulotu keman-temip kutam uyo, unang bomi tebe weng bagaman-temu boyo felepman-temaalu ko.

36Kale minte ibo intaben o ageta kuguup boyo kwaasula-bilip a? “Nuyo God imi weng miit kasel o,” agan-bom-nilipta, kwaasula-bilip aga? Minte, “Unang tinum migik igi ba kale, nuta kup God imi weng uyo kwep tal daalupta, tinangku-silip o,” agan-bilip aga? 37Kale tinum maak iyo aget fuguno-nala, “Niyo God imi weng ku unang tinum kupka-emin tinum o,” agela min, “Nimi titil koyo God imi Sinik ita kopnelata, waafubi o,” age no kela umdii, beyo yagal utamata e, nimi weng kaa ipmi dola kobeli koyo Kamogim Yesus imi ulo kwep daa-se uta kalaa age utamak o ageta ko. 38Minte tinum iyo maak bogo-nala, “Fol imi weng boyo Kamogim Yesus imi ulo ba o,” agela umdii, nuyo utamupta e, beyo God imi weng ku unang tinum kupka-emin tinum ba kalaa agelan-temup ko. 39Kale minte nimi duubal ibe. Ibo God imi weng ku unang tinum kupka-emin bomi aget kup ugel kala fomtuup waafu-bom-bilipta o ageta kuta, ibo tebe ipmi unang tinum imi bogobe-nilip, “Ibo abiip maak maak imi weng ipmi utamsaalip umi bagamin boyo amem kale, boyo bagamin ba o,” age fegelemin ba ko. 40Kale alugum ipmi kuguup boyo tambaliim kup ke-bom-nilipta, ipmi ulotu kemin kuguup boyo tambaliim kup waafuu kwep tebe-bom-bilipta o ageta ko.

Copyright information for TLF